Partsi veski asub 
Partsi külas, Pühalepa vallas, Hiiumaal
ja kuulub Pühalepa Vallavalitsusele.

Veskis majandab ja toimetab MTÜ Pühalepa Jahimees. 

Veskite ajalugu ulatub aastatuhandete taha, sest juba Vanas Roomas kasutati vesiveskeid vilja jahvatamiseks. Keskajal tabas kogu Euroopat vesiveskite buum.

Seal, kus aga jõed olid väiksed ja vesi väheefektiivne, võeti kasutusele tuuleveskid.

Nii võime ka möödaniku Hiiumaad nimetada tuulikute maaks.

Peamiselt hakati ehitama lihtsaid ja väikseid pukktuulikuid, mis olid puidust ja mida sai tuulesuunda pöörata. Hiidlased olid tuntud tuulikute ehitajad, vahetevahel müüdi neid ka kodusaarelt välja.

Nende väikeste veskite puudeseks oli see, et väga tugeva tuulega ei saanud nendega enam tööd teha.

Vanasti öeldi, et see küla, kus suitsesid korstnad ja töötasid tuuleveskid, elas.

Esimestest pukktuulikutest mõned sajandid hiljem hakkasid levima Hollandi tüüpi tuulikud, mille eeliseks oli see, et nad olid kivist ja tuulde sai pöörata vaid tuuliku pead, ehk ülaosa.

Veel 20. sajandi algul oli Hiiumaal 500 pukktuulikust ja lisaks 3 Hollandi tüüpi tuulikut – Suuremõisa, Kassari ja Partsi. Hollandi tuulikud, mida võis endale ehitada ainult mõis, olid saarel haruldased.

Partsi veski 14.VI.1929 Hiiumaa muuseumi fotoarhiivist leidsin ühe vana foto Partsi veskist, dateering 14.06.1929 (lisan foto, HKM Fp 882106 F 4265).Partsi veski 14.VI.1929 Hiiumaa muuseumi fotoarhiivist dateering 14.06.1929 (lisan foto, HKM Fp 882106 F 4265).

PARTSI VESKI

Partsi mõisa mainitakse esmakordselt 1591. aastast. 1800 läks Suuremõisa mõisale kuuluv Partsi mõis Ungern-Sternbergide perekonna valdusesse. Partsi mõisa veski täpne ehitusaeg on teadmata, kuid arvatakase olevat 19. sajandi keskpaik.

Partsi mõisa tuuleveski eristus väliselt teistest tuulikutest – tiibade arvu poolest (6 tiiba).

Sajandi vahetuse perioodil ehitati veski keha monoliitbetooni abil tiibade suurema pikkuse saavutamiseks kõrgemaks.

1932 Autor Johannes Roos ja foto pärineb AOrava albumist

1932 Autor Johannes Roos ja foto pärineb A.Orava albumist.

VESKIMEHED

Mõisa ajast pärit veski töötas viimati 20. sajandi alguses. 1925. aastal müüs riik veski eraomadisse. Partsi asunduse talu „Veski talu nr 11” ostis Priidu Ala. 1930 sõlmisid Priidu Ala, Mihkel Silde, Leena Regi, Madis Kimberg, Juhan Mägi, Madis Rakki, Peet Türnpuu ja Peet Lunter täisühingu lepingu, kus asutatakse „P.Ala&Co” Partsi jahu- ja saeveski. Firma asjade korraldamine ja juhatamine määrati Priidu ala ülesandeks.

Veski taastati, juurde ehitati saeraam ning Partsi veskis hakkas tööle aurumasina poolt käitav jahu- ja saeveski. Priidu Ala juhatamisel töötas veski kuni 1939. aastani. 1939. aastal annab Priidu ala oma kohustused üle Friedrich Kernerile ning firma saab uue nime „F.Kerner&Co”. F. Kerner küüditati, 1940.aastal veski natsionaliseeriti ja teise maailmasõja järel kuulus Partsi sae- ja jahuveski laevaehitus artellile „Hiiu”. Veski majandamiseks peale sõda loodi külameeste artell.

1951. aastal osteti veskisse lokomobiil. Artell lõpetas tegevuse 1952. seoses väikeste artellide riigistamisega. Kuna Partsi veski kõrvalfunktsiooniks oli ka saeveskina töötamine, püsis ta kasutusel ka kolhooside ajal. 1955. aastast kuuluski veski „Rahu eest” kolhoosile. Lokomobiili jõul töötavana oli veski kasutusel veel 1960-ndate aastate alguses. Elektri jõul töötas veski 1970-ndate aastateni, siis küll vaid saeveskina.

Kauaaegseks veskimeheks võib pidada ka Mägi Antonit (Anton Mägi), kes läks veskisse tööle noorukina ja töötas seal kuni pensionile minekuni. Veskimehe amet oli nii tähtis, et teda ei kutsutud isegi sõtta – veski pidi koguaeg töötama. Küll aga läks sinna tema paarimees, kes sõjas jalast ilma jäi. Veskimehele tasuti tavaliselt natuuras. Hiiumaal olid kõige vaesemad Sarvekad, kel polnud tuua midagi ja nii jäeti tasuks osa toodud viljast.

Veski on 1999. aastal võtud riikliku kaitse alla ning lisatud kultuurimälestiste registrisse. Tänaseks on veski restaureeritud ja ruumid kohandatud seltsitegevuseks.  


Toimub Partsi veskisse saeraami paigaldamine (1931). Foto autor Johannes Roos. Allikas Ants Orava perealbumFoto: Toimub Partsi veskisse saeraami paigaldamine (1931). Foto autor Johannes Roos. Allikas Ants Orava perealbum

Hollandi tüüpi tüvikoonuselise kerega Partsi paekivituulik on ehitatud 19. sajandi keskel. Tuuliku pea oli ümberpööratud paadi kujuline.

Veskis on veel säilinud kruubimasin, veskikivid ja osaliselt ülekanded.

Veski on restaureeritud ja ruumid kohandatud seltsitegevusteks, kuid vana veskit saavad väljastpoolt imetleda kõik huvilised.


Veski ajaloo uurimist on toetanud KOP programm 2014 aastal.
























Ajalooline ülevaade

Partsi mõis (saksa k. pardas) rajati ja arenes tormiliselt 1620tel aastatel. Esmakordselt mitmele valdajale, oli üle 100 aasta kroonumõis ning anti siis senati ukaasiga 1796.a. tagasi Stenbocki perekonnale (Ebba-Margareta pojapojale Magnus Johan Stenbockile). Samal ajal sai temast Hiiu-Suuremõisa kõrvalmõis ja hakkas koos Suuremõisaga kuuluma vahetuse teel Uuemõisa vastu Ungern-Sternbergidele. 1799.a. omandati ka Putkaste mõis. Partsi mõis rajas ka 1810.a. Kärdlasse karjamõisa, kuhu kolis 1830.a. ka Suuremõisa Kalevivabrik. Mõisa peahoone on 19.saj. teisel poolel ehitatud väike ja lihtne viilkatusega puithoone. Mõis on eravalduses ja kasutuses elamuna. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned ning mõisasüdamest poole kilomeetri kaugusel kirdes künka otsas paiknev hollandi tüüpi tuulik. Lagedal väljal asuv tuuline seljanikuserv oli sobiv koht kiviveski ehitamiseks. Veski ehitusajaks võib Hiiumaa üldise arenguloo ja kaardmaterjalide põhjal pidada 19. saj. keskpaika. Suuremõisa kiviveski oletuslik ehitusaeg on 1840. Arvata võib, et Partsi ja Kassari veskid ehitati pisut hiljem. Partsi kiviveski on üks kolmest Hiiumaal olnud hollandi tüüpi veskist. Puittuulikuid oli Hiiumaal erinevail andmeil 250-300. 

Partsi kiviveski on kolmest Hiiumaal olnud kivituulikutest suuruselt keskmine. Partsi veski kõrvalfunktsiooniks on olnud ka saeveskina töötamine. Seepärast on ta püsinud kasutusel ka kolhooside aegadel. Lokombiili jõul töötavana oli ta kasutusel veel 1960ndate aastate alguses.
Partsi kiviveski on ainsana säilitanud tervikliku kivikehami. Sellele on sajandivahetuse perioodil ümberehituse käigus tehnoloogiliselt (tiibade suurema kõrguse saavutamiseks) aga ka püsimise säilimiseks peale tehtud monoliitbetoonist osa, mis mõjub visuaalselt veidi inetuna. Selle peale ehitati veel ebaharilik puitosa, nii et Partsi veski on isegi Eesti oludes olnud märkimisväärse kõrgusega. Erandlik on ka harvakasutatud kuus veskitiiba. Praeguseks on puitosa hävinud (põlenud) ja puudub originaalkatus.
Hollandi tuulikud olid ehituselt pukktuulikutest keerulisemad ja suurema jõudlusega. Neid suudeti enamasti vaid mõisa ettevõtmisel ehitada. Nad erinesid pukktuulikutest selle poolest, et neil oli pööratav ainult pea koos tiibadega, kuna kere püsis paigal. Hollandi tuulikutel oli tüvikoonusekujuline kere, ehitusmaterjaliks enamasti kivi. Pead meenutasid neil enamasti kummulipööratud paati. Väliskuju järgi liigitati neid kolme rühma, millest Partsi kuulus ümmarguse põhiplaaniga nürikoonuseliste kallereiga kivituulikute hulka. Partsi tuuliku kiiver oli püstise ümberpööratud paadi kujuline, ligilähedaselt ruudukujulise põhiplaaniga ja pöörles krantsi rullikutel. Partsi tuulik oli neljalaeline ja töötas suurematele hollandituulikutele traditsiooniliselt kahe paari kividega. Viljakotid vinnati üles kotilaele, mis asus kolmanadl korrusel. Mehhanismide töö põhines samal prinsiibil kui vesiveskitel ja pukktuulikutel. Tiivad panid pöörlema peavõlli, mille külge oli kinnitatud suur hammasratas (päävõlli ratas). See lükkas pöörlema kedervarre, mis oli jäigalt ühendatud püstvõlliga.  Viimane oli ümmargune või kaheksatahuline tugev pikk jämepalk, mis vertikaalselt ulatus veski ülemiselt korruselt kuni alumiseni ning toetus võlli all püstvõlli pakule. Alumisel korrusel oli püstvõlli külge kinnitatud nn suurratas (jõuratas), mis pilli kedervarte (värkli) abil pani kivid pöörlema. Viljaterad puistati ülalt viljakolusse, kust need alumise kolu ja kinga kaudu veskikivide vahele sattusid. Jahvatati kruupe ja jahu.



Partsi veski ümbruse maa ja vara anti MTÜ-le kasutusse 25.11.2008.
Toetajad:
Maaelu arengukava 2007- 2013  


-
Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (MAK meede 3.2) 2007-2013 -  13.juuli 2009 -  938 796 krooni;


-
Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (MAK meede 3.2) 2007-2013 -  13.juuni 2010 – 817 181,46 krooni;


- Külade uuendamise ja arendamise 
investeeringutoetus (MAK meede 3.2) 2007-2013 -  13.juuni 2011 - 
 886 802,35 krooni, 56 677 eurot
Kohaliku Omaalgatuse Programm 2013 ja 2014



Viimased uudised

Arhiiv